Light up the sky

Eile. 30 minutit ja tango põhisammud selged. Suund olemas, neljapäeval kesktaseme trenni. Arvate, et ei suuda? :) Hehe .. ise küll kardan, K oli meeldivalt üllatunud, et sammud sujuvalt välja tulid .. ja see muusika. Oooo, see muusika. I'm driven.

Eile. Aastas 2 korda juhtun jalgsi koju minema, pimedas. Üksinda. Ja kuidas ma pimedust kardan .. Niisiis. Olin juba peaaegu koduni jõudnud, maja tuled juba paistsid eemalt. Kuulen (ja suurt musta kogu lähenemas nägin üsna pea), koer tormab minu poole. Mul olid põlved nõrgad ning peas undas mõte - jookse! Ei suutnud joosta .. koer tiirutas mu ümber, ise hingeldas.. Mõne sekundi jooksul tormas koer minu juurest minema .. metsa poole. Ja siis ei jäänud mul muud üle kui koju tuigerdada.

Täna. Hommik algas 5.36, krapsasin püsti ning hakkasin toas tegutsema .. siis sain enda peale tigedaks. 1h oli veel kallist uneaega ju saada! Tuli toas kustus sama kiirelt, kui oli ta ka põlema süttinud. Järgmine äratus toimus aga 20 minutit enne bussi väljumist. Siis oli põhjust enda peale veel tigedam olla .. lahkusin ilma meigi ja soenguta.

Mis on häirinud viimasel nädalal on need flash-backid, mida veel ju tegelikult nagu olnud ei olegi .. on ainult see tunne, et olen olnud selles kohas ja situatsioonis ka varem. Kui neid varem on minuga juhtunud 1 korda kuus, siis viimane nädal olen iga päev toolile potsatanud ja kukalt kratsima pidanud .. mis toimub?! See on ebameeldivalt häiriv.. segadust tekitav. Ugh.

Ja siis veel kodu .. kodu ei ole enam endine.

Lihtlaused.

Äää .. mina vää?

Naisterahvas, kes välimuselt sarnanes pesukataloogi esinumbriga, seletas telefoni teel midagi pensionifondidest. Selgelt ja kõlavalt aga kostus järgnev lõik: "No ma üritasingi neile seletada, et mul on pensionifond Hansapangas .. nemad aga ütlesid, et mul on need Swedbankis".

Minul olid silmad hämmingut täis. Ei ole ju võimalik?! Iseasi, kui kontekstiväliseks ma selle lõigu suutsin enda jaoks teha aga .. tibi kadus kannide välgutades Viru Keskusesse.

Ju siis oli Gucci 2008 ja 2009 aasta kevad/sügis/suve/talve katalooge sirvides ajataju kadunud .. ning maailmamured lihtsalt kahvatusid bling-bling asjakeste ees.

Siis, siiski. Ilu ei kompenseeri IQ-d. M.o.t.t?

Kuidas läheb?

Kõige eba-oodatuim küsimus.. olen alati kimbatuses, kas vastata ühe silbiga ning pöörata küsijale seejärel selg, või siis ponnistada midagi geniaalset. Samas ükskõik mis muu vastus peale "hästi" tundub vastamise hetkel juba intellektuaalsel tasemel saavutusena.

Niisiis, täpsustas minu ees seisev meesterahvas oma küsimust (peale selle, kui ta tabas mu silmist .. kulmude kõrgusest ja nihelevast ninast, et minu intellektuaalse leveliga ei ole korras lood): "Kuidas eluraamatu kirjutamine läheb?"

Voila. Algas vestlus.

Eile, Clazzis .. sain aru. Ja ongi. Nagu kärbes liimipaberil. Naised .. mehed.

Paus, 5 minutit

Vihm krabistas katusel, peegelpilt, põsepuna, kleit, sukad. Kustutasin toas tuled ning läinud ma olingi. Jättes tuppa hõljuma oma lõpetamata mõtted ning õhku piserdatud parfüümi pilve. Bussipeatuses vilkus punane tuluke. Me möödusime hääletajast .. hetk hiljem pöörasime auto tagasi ning tegime isetu heateo.

Kunstnik, kes eelistas pastelli graafikale, lubas, et meiega juhtub midagi head, nii head .. varsti. Mõne päeva pärast. Ei, ta ei uskunud karmasse. Ta uskus seaduspärasust.

Hetk möödus. E istus autosse. Laev, slab, alkohol. Tühine. Pirita tee on lummav paik linnale lähenemiseks. Aeg lendas. Linnatulede all sammusin CdB poole. Vihm oli külm, ruumid olid jahedad. Salsa oli soe. Naeratus, pööre, käsi, teine, kolmas, neljas ..

Vaikus. Kodu.

Täna öösel ma ei maganud.

Cupid, I need another favour

Oli nii. Cupid, find me a man! And there he was.

So, Cupid, bring me some. .! And ..?

Heh :)

Oh seda imet, imet, imet ..

Can I call them and let them know what I think about the system? Can I?

Inglismaa ei läinud läbi. Olen ülekvalifitseeritud. Oh well, I'm thinking, oh well. Kohvrid pakin enivei. Põhi, lõuna, ida või lääs.

Eile kohtasime M'iga trammis naisterahvast, kes rääkis veidras keeles. Minu esialgne hinnang oli, et tegu on kodutuga .. aga ei olnud. Turist oli. Poola oma veel peale kauba. Oleks pidanud pilti tegema, import värk ikkagi ju!

Naisterahvas, kes pidevalt seletas "enda" keeles, mitte ühtegi sõna inglise keeles .. ja sõnagi mitte ka vene keeles, otsis oma autot. Nii palju me teada saime käte-jalgade koostööst. Naisterahval oli käes pisike kaardike Tallinna kesklinnast, mis vaevalt mahutas old town'i ning vähemal määral ka Viru äärealasid, ja selle kaardi peale oli kirjutatud PARNU. Käte-jalgade abil saime teada, et see on peatus, kuhu on ta oma auto jätnud ning nüüd üritab selleni taas jõuda.

Kuidas on see võimalik? Teha poolakale selgeks 1. Me ei saa sinust üldse aru, palun jää korraks tasa; 2. Kas auto jäeti parklasse?; 3. Kas oli auto juures hotelli vms, mille alusel oleks tuvastatav õige asukoht? Ja neid küsimusi tuli ja tuli .. aga kahjuks vastustel puudusid subtiitrid.

Helistasin infotelefonile, et teada saada, kus asub Tallinnas trammi/bussi/ peatus Parnu-Pärnu. Vastus tuli alla minuti(!), et asukoht on Nõmmel, Pääsküla kandis .. ja peatuse nimi on Pärnu mnt. Selge. Sinna me seda naisterahvast juhatada omal käel ei oska... ja naisterahvas vehkis pidevalt oma pisikese kaardiga ning seletas, et port, auto, tram, ajlhröakljhökldjöakljrklfjölekl.. yeah.

Suundusime pärnu mnt politseijaoskonna poole, et ehk sealt saab abi, mida teha umbkeelse, vihmast ligunenud, südaöösel Tallinna kesklinnas eksleva turistiga. Oh üllatust, jaoskond oli kolinud Kolde pst'le. Kus see veel on?! Helistasin 110. Tere, mure. Aitate? Aitame. Aitasid. Ekipaaž oli kohal alla 5 minuti. Ja poolakas seletas . .ja seletas .. ja seletas. Politseinikud olid sama jahmunud kui meie .. õnneks anti meile luba lahkumiseks. Ja läinud me olimegi. Viuh. What a night.

Ja Clazz'is tulid salsa sammud täitsa ok'lt välja. Saan hakkama küll! :)


(Politseile kõnet tehes ja olukorda seletades hakati minu kohta andmeid küsima. Minu nimi, kellega ma koos olen .. mis soost minu kaaslane on .. ja kauaks me sinna jääda saaksime jääda. Väga operatiivselt lahendati olukord ning kuigi ma ei tea, kas see Range Rover + selle sees olev koerake (mis selgus politsei saabudes), ka üles leiti on mul hea meel, et politsei tegutsema asus. Nende haldusalas olev küsimus või mitte, kohale nad tulid ja asjad sujuma hakkasid.

It's .. a thursday

Mark my words - I'm not contemporary. So why New York then, huh? Because of the possibility to be shallow. To allow yourself to be careless. I sound strange, I know.

Eestis on ju see raske.

Updates? Mõtted on mujal. Maailma teises otsas. Iga päev.