Eile, kui õues oli ~ -67 Celsiuse järgi, näpuotsad ei tundunud enam kehasoojust omavat ning varbad piuksusid tulise vee järgi, suundusin pooljoostes Uue tänava harjutussaali poole.
Teise korruse saalis paistsid tuled, väravad aga olid lukus. Jõudis tekkida mõte "kuidas ma.." aga probleemile leidus koheselt lahendus. Õhust ilmunud (või siis pigem märkamatult lähenenud) Noormees avas nii värava luku kui ka lukus oleva esiukse. Veedaas.
Tangorütmid. Jõudsin esimesena, R lasi ennast 5 minutit oodata. K
ohale ta jõudis, läpakas, DVD ja minu suured silmad. Õppevideo (kuna mõlemil oli möödunud viimasest tangotunnist rohkem kui kuu, siis otsustasime, et õpime seekord korralikult, abimehega) algas Abrazo`st. Closed position. Selles puudus minul kogemus.. ja seda oli mu esimeste sammudega näha. Absoluutselt ei tahtnud õnnestuda see "kallista ja tantsi minuga" asend.(The embrace is better than a hug because it offers the pair more than just a handhold and more than what a hug can offer. The embrace offers the pair, both a hand hold, a hug, and the support from each other to move into the next step)
R on hea juht ning märkab detaile, mis aitaksid samme paremini seada. Õhtu lõppedes olime taastanud oma hea tango rütmi ning kodutööks jätsime portsu huvitavat materjali.
Tantsus oleneb kõik partnerist. Oletan, et kui ma ei oleks sattunud R'iga in my very first tango tunnis tantsima, ei oleks ma vist seda tantsu selliselt nautinud. Nii palju, kui on kogemusi teiste meesterahvastega, on R siiani ületamatu juhtimises. Oli tegelikult ka M, kes valdas väga palju tenhikat ning kes suutis ka minu jalgu puusast kõrgemale tõsta, kuid seda õiget tango tunnetust ma temaga ei tundnud. Tehnilisusel ja tunnetuslikkusel on penikoormad vahel. Eelistan tunnetuslikkust.
Tangole järgnes salsa-bachata ja siis koduvoodi. Soe ja meeldiv.
Ja homme on viimane tööpäev.
What the hell.. what the hell :)
