"Vaata kui imelikud sokid tal jalas on".. nurises sõbranna televiisoris nähtu üle. "Aga sellel ei ole ju tähtsust .. elu läheb omasoodu edasi nii või teisiti". Ruumis olijad suunasid pilgud minule, looney' le, kes oli cuba libre' t trimpama hakanud.Läbi raskuste tähtede poole. How the hell the stars made it up there anyway?
Tänane hommik oli teistmoodi. Istusime ja arutasime rahulikult, mis olnud, mis on ja mis tulemas. Kui olin kunagi arvamusel, et meie perekonda võib pidada "läbi põlenud perekonnamudeli algatajateks" siis pean enda sõnasaba ja mõttelendu pidurdama. Me oleme seljatanud raskused ning seljatamas minevikku, parandamas tehtud vigu ning ennetamas uusi.
Möödunud nädal meenutas kõige rohkem kooslust: kaootilisus segatud banaalsusega, kaunistuseks vahukoore tups.
Ühistranspordiga sõites tulevad mul kõige pöörasemad ideed ning ettekujutused inimsoo põlvnemisest. Näiteks 2 päeva tagasi olin ma veendunud, et me oleme mikroorganismid makroorganismis. Me oleme kellegi punased verelibled, kes omakorda on kellegi teise valgeverelible, näiteks. Ja loetelu oleks pikk.
Ritaga neljapäeval shoping-tuuril olles jäi hammaste vahele lause "tibide elu on muretu".
Täna lõuna paiku külalistega juttu ajades sai jutujärg hoo sisse kui arutusele tuli riigikogulaste palgasüsteem. Põhjendamatu ning tavakodanikku alavääristav mõõdupuu on arvatavasti jutuaineks nii mõnegi eestlase kodus ning ehk kunagi jõuab see ka arutusele riigikokku, siis küll juba palgasüsteemide võrdsustamise teemana, mitte lisatasude määramise jutuna.
What it feels like to fly?
Aegamööda. Aegamööda muutub kõik see mida teeme mõttetuks. Samas on see arengu etapi hüppelavaks teisele põlvkonnale. Uuele ja huvitavale. Mitte huvitavamale.
Niisiis, pole tähtis, mis sul seljas on või kuidas sa istud ja kõnnid ning mis värvi su juuksed on. Unusta piirid ning sammu püstipäi edasi sest eilset mäletavad vähesed.
3 comments:
"Kes minevikku ei mäleta, see elab tulevikuta ja kes valitseb minevikku see valitseb olevikku" .. seega minevikku peab mäletama :)
Ma usun, et riigikogulased ei leia mitte ilmaski, et nad liiga palju palka saavad .. sest alati on võimalik rohkem saada ja selle poole nad püüdlevadki. Kui nüüd rahva poolt tulnud kriitika neile mõjub, siis jäetakse palgad sellele tasemele, kus nad hetkel on ja proovivad mõne aja möödudes uuesti palkade tõstmist arutama hakata. Vaat .. kui nad on juba seal suure rahapaja ääres, siis ilma suurema summa endale kühveldamiseta nad seal olla ei taha :) Kuigi võiksid, sest nad on rahva esindajatena seal, mitte suurt raha teenimas :)
Jah, tõsi. Kuigi ma pean vabandama oma viimase lõigu ebaselguse üle (mõtted jooksevad kiiremini kui näpud klikkida jõuavad) .. eilse mitte mäletamise all pidasin seekord silmas just seda, et ei tasuks norida tühiste asjade pärast :)
Selles on sul raudselt õigus :)
Kuna ajal on niikuinii kiire ja temaga on vaja sammu pidada, siis ei ole vaja oma aega raisata tühiste asjade pärast norides. On ju palju muudki teha .. näiteks naerda ja nalja teha, muusikat kuulata ja ümiseda, vaadata loodust ja pildistada seda jne :)
Post a Comment