Koostasin oma lõpukõnet ja ühel hetkel avastasin ennast mälestustes istumast.
Alates sellest päevast kui saabusime R'iga Nõmme tee 5 ühikasse, kuni päevani, millal sealt välja kolisime.
Ja sellega ka tudengielu lõppes. Ma võin küll minna edasi õppima, kuid seda ehtsat ja õiget tudengiks olemise tunnet enam ei tule.
Nüüd on uued tunded, olemised ja sihid.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment