Vihm krabistas katusel, peegelpilt, põsepuna, kleit, sukad. Kustutasin toas tuled ning läinud ma olingi. Jättes tuppa hõljuma oma lõpetamata mõtted ning õhku piserdatud parfüümi pilve. Bussipeatuses vilkus punane tuluke. Me möödusime hääletajast .. hetk hiljem pöörasime auto tagasi ning tegime isetu heateo.
Kunstnik, kes eelistas pastelli graafikale, lubas, et meiega juhtub midagi head, nii head .. varsti. Mõne päeva pärast. Ei, ta ei uskunud karmasse. Ta uskus seaduspärasust.
Hetk möödus. E istus autosse. Laev, slab, alkohol. Tühine. Pirita tee on lummav paik linnale lähenemiseks. Aeg lendas. Linnatulede all sammusin CdB poole. Vihm oli külm, ruumid olid jahedad. Salsa oli soe. Naeratus, pööre, käsi, teine, kolmas, neljas ..
Vaikus. Kodu.
Täna öösel ma ei maganud.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
2 comments:
Salsa viis une?
Määratlesin aega endamisi. Aega jäi väheseks ..
Post a Comment