29.95 Eurot

Testimisele läks eile õhtul minu persoona.

Inglise keelse testi leidsin sõbra google.com abiga ning lahendamiseks kulus enda vabast ajast kõigest 20 min. Pikk ei tundunudki test olevat, pigem äratasid huvi teistmoodi küsimused ning testi ülesehitus. Niisiis, jõudnud testi lõppu ning täitnud kontaktandmete lahtrid tabas mind ebameeldiv üllatus. Tasuline.

Inimeste uudishimu on paha-kole asi. Uudishimu kadus kohapeal. 29.95 eurot maksnud isiksuseanalüüs, mis saadetakse kohe kohe pärast ülekande sooritamist sinu e-maili aadressile, ei paistnud enam isuäratav.

Oma gmaili regulaarse kontrolli käigus avastasin, et mind meelitatakse. Hea strateegia on müügimeestele alati leiva allikaks. Kahjuks on minu ümber ainult nälgivad ja külmetavad kunstnikud. Müügimehed jalutavad tavaliselt ringiga mööda.

Lugesin tutvustuse läbi ning avastasin, et saadeti üks peatükk mulle koostatud analüüsist. Tõsi mis tõsi, täppi ta läks (või siis näeme ja loeme seda, mida ise soovime). Sirvisin müügimeeste silmust veelgi ning leidsin asja, mille pärast ma kohe kindlasti sellist asja endale enam tellida ei üritagi. Nimelt on üheks peatükiks Maslowi vajaduste hierarhia koos selgitustega. Nüüd meenutame, et analüüs on koostatud Ameerika Ühendriikides, kus ilmselgelt peetakse Maslow' teadmist-tundmist kõrgema klassi privileegiks. Kahjuks olen antud härraga juba alates keskkoolist tuttav ning peale gümnaasiumi lõpetamist igal järgneval kooliaastal (so siis 4 aastat) pealekauba.

Niisiis, hari ennast Euroopas ning müü oma teadmised 'vabadele' ühiskondadele. Teenib.

4th of J 2007

Käisin reedel USA B'ga kokku saamas.

Haha.

Me käitume kokku saades siiski nagu oleksime veel Phillys .. ja teel Unisse, et panoraami vaatlemise käigus ka filosofeerida suitsetamise kahjulikkusest, eelseisvatest reisidest ning meenutada mineviku reise.

Haha.

R3 ja R5 Suburbanis kell 10 am.

B on inimene, kellega möödunut aastat meenutades ei pea vastast iiveldamiseni ära tüütama. Sest et kõik lühendid ja paigad jooksevad samamoodi temal silme eest läbi.

Täna olen olnud suhteliselt okkaline. Magnettormid. Vist.

Ja homme olen superhüper okkaline. Vanaema sünnipäev on semi kohustuslik ning kohtumine sugulastega kaasnev kohustus. Oh, have mercy on me.

Mad as hell

Bidi bidi bom bom.

Täna oli siis see päev, kui ennast 'käest lasin'. Vihastusin .. ja päris korralikult ning mõtlematult.

Sammusin õdele bussi vastu. Jalutasin, Punarebane keti otsas ning iShuffel kõrvus helisemas. Külavaheteede porised pritsmed saabaste ning pükste peal oli tühiasi. Turtsatasin ning naersin omaette. Oli hea olla. Ilm oli suurepäraselt niiske ning kopsud puhast õhku täis. Oli hea.

Sattusin majapidamise juurde, kus peetakse hobuseid. Punarebane oli ärevuses ning hoidsin teda lühikese rihma otsas, et ta hobuseid kuidagiviisi ehmatada ei saaks. Hobused olid ise samavõrd uudishimulikud, kui minu pisike kaaslane ning mingist ehmatamisest ei saanud juttu ollagi.
Sammusin pea püsti edasi kuni maja juurest lähenesid tee poole kaks koera haukudes. Oih. Päris suured. Dogi mõõtudega pudulojused. Üks jäi viisakalt aeda sisse ning minust ohutusse kaugusesse, kuid teine tuli kõnniteele. Seisatasin ning võtsin oma pisikese sülle ning proovisin ennast tee serva tõmmates mööda pressida. Ebaõnnestunult. Astusin sammu ning astus ka sammu mulle lähemale koer, kes mitte sõbralik ei paistnud.
Olin nõutu ning helistasin õele, et järele pärida, kas tema enne on koeraga üritanud seda teed pidi kõndida. Vastus: ei. Selge.
Seisime, mina koer süles ning vastas ja aias kaks lõugavat lehma taolist olevust. Möödus 15 minutit .. keegi ei tulnud välja, et oma koeri korrale kutsuda. Vihastusin .. ning palusin isalt kohaliku omavalitsuse numbrit, et oma nördimust välja elada ametniku peal, kes oma kontoris istudes vaevalt mind mõistnud oleks. Aga minu raev oli suur .. viha hoolimatute inimeste suunas kasvas, kuid kuna enda ning oma sülekoera eluga riskida ei soovinud siis astusin samme tagasi, mis peale ka koer samme tagasi astus. Selge, siit ma oma koeraga mööda ei pääse. Jäin õde ootama. Kui hobuseid talli hakati viima, suleti teed ning ka koerad kadusid talli .. mille peale jälle ohutu liikuda oli.

Tagasiteel koju olin häiritud ning peas keerles mõte kohalikule omavalitsusele siiski kiri saata, et uurida, kas ennegi selle pealt probleeme olnud. Istusin arvuti taha .. internet oli jooksu pannud. Vihapallike kasvas ning hakkas juba laastavalt mõjuma omaniku lähedastele, kelle peale oma nördimust oli vaja välja näitama hakata. Kui tobe, ma tean.

Interneti sain tagasi telefoni teel. Meesterahvas ühel pool ning mina teisel pool alustasin häkkimist. Sain hakkama. Internet olemas, viha lahtunud ning jõud otsas. Istusin ja jõllitasin tühjusesse. 2h närvitsemist ning enda piitsutamist raevuga olid möödunud ning tagajärgi pidi hakkama koristama.

Niisiis.

Olin mad as hell.

Sõnn

Lets101 Quizzes - Love Quizzes

Kukesupp

'Ei liha ega kala' - sõnapaar mis võtab kokku minu viimase aja tegevused.

Ma elan risti vastupidi oma jutule. Ma räägin positivismist ning üritan inimeste tuju parendada. Ise kükitan ja mõtlen, et kui ükskõik mul on.

Suhtumine - so what ja 'kõik on suhteline' aitab lõõgastuda ning mitte stressata tigedate ja kurjade inimeste pärast, keda nii kui nii leidub.

Jep, hämmastavalt ükskõikne.

Oh my

You Are 76% NYC

You are probably a real New Yorker, though there's a good chance you really live on Long Island.

How NYC Are You?

Naughty. naughty

You Were Naughty This Year

You Were 70% Naughty, 30% Nice You may not have been good this year... But you sure had a really good time. And nothing from Santa could top that!

Were You a Naughty Girl or Nice Girl this Year?

A monster, true monster

You Are an Alien

You're so strange, people occasionally wonder if you're from another world. You don't try to be different, but you see most things from a very unique, very offbeat perspective. Brilliant to the point of genius, you definitely have some advanced intelligence going on. No matter what circles you travel in, you always feel like a stranger. And it's a feeling you've learned to like. Your greatest power: Your superhuman brain Your greatest weakness: Your lack of empathy - you just don't get humans You play well with: Zombies

What Kind of Monster Are You?

Väljas särab noorkuu

Ei ole harjunud! Ei ole. Reede ja kodus. Niisiis sai hakatud valmistama koogipoissi, kelle kokkupanemisrituaaliks laulsin ning tantsisin köögilaudadel.

Puuhuuuh.

Käisime täna (laupäeval, toim.) sugulastel külas .. Juurus (Kaius, toim.). Muhe oli. Tore oli. Pisike sugulane oli saanud ümmargune 10 eelmine nädalavahetus. Meenutuste lahtrist otsin välja pildid pisikesest beebist, keda hoida ei julgenud omal ajal .. sest isegi veel päris beebi mõõtu olin. Ülekantud tähenduses.

Tallinnast eemaldudes uitasid mõtted psühholoogilistel radadel. Kuidas, miks ja kas üldse .. Istusin tagapingil punarebasega ning naeratasin omaette 'Oh jah, Eesti elu'.

See on juba teada, et hing ihkab kaugustesse, kuid saavutasime alteregoga kokkuleppe, et võtame kõik mis võtta annab, et kunagi tagasivaatepeeglist kuivanud ning kripsus vanamutikest kohtama ei pea.

Jipikajee.

Lalalaaaa.

Teeme ära!

Why my iTunes whispers: yeah baby?!

Tantsida!

Tšehhis toimunud rahutused panid mind e-maili saatma Ivanale, kes Prahas elades rahutusest kindlasti kõige otsesemalt kajastada suudab. Jäin vastuse ootele.

Ja mind on hakanud ebausklikuks muutma minu deja vu'd. Tervelt kaks ja pool nädalat on möödunud tugevamate ning nõrgemate mälu vingerpusside all. Hakka või Taro kaarte otsima.

Käisin Bantega linnas kolamas. Fujil said akud tühjaks ning Pentax ei saanud minuga jutule. Seega pildimaratonist ei tulnud midagi välja. Jäin B'ga hoopis arutlema teemal - beibe ühiskond.

Ohjah.

Jutlustan kõva häälega, et brändid mind ei mõjuta. Tutkit. Vahepeal pean vaiksemalt sõna võtma. Märksnõnaks: LaSenza.

Ütle mulle millised on su sõbrad ja ma ütlen sulle kes oled sina. Oh well, analyse this - nimesid nimetamata on mul neid igast eluvaldkonnast. Terve posu on itimehi. Elutõpõliseid tibinaid. Teaduskraadidega sõnaseadjaid ning muidu hipisid. Raamatupidajad on terava ja täpse keelega. Siis on kodu hoidjaid ning kodu lõhkujaid. Metali- ja diskopepud. Elupõletajatega olen teinud puhta töö, kõik on jäänud selja taha. Ptüi.

Eem .. mis nüüd?

Ahjaa, ma käisin B'ga linnarallil. Ja siis .. ma kohtusin oma õdega ning hakkasime kodu poole liikuma. Astusime Ülemistest läbi, et juuksevärvi juurde osta ning kuna õde elukaaslane oli juuksurisse kadunud jalutasime üleval korrusel ning lõbustasime ennast vaateakna nänniga.

Väljudes põrkusime kokku meesterahvaga, kellega õde jutlema jäi .. pärast sain teada, et sõber. Imelik sõber, käis teisel korrusel radikaid otsimas .. ning ma olin suht kindel, et sama tüüp oli ka all Rimis mulle vastu jalutanud. Õde naeris .. et oh neid mehi.

Mehi jah!

Mehi ja alati mehi. Pole kahtlustki.

Sügisekuu

Nädalalõpp oli kiire mööduma. Aeg pidavat lendama seltskonnas, kus tunned ennast hästi. Igasugustesse silmamondustesse ei ole usku kunagi olnud, seega oli tegu pigem aja märkamatu kadumisega .. sest kella sai tõesti vähe vaadatud.

Fotokatega varustatud ning mp3 ja iPod täis laetud, alustasid kaks meenutusteradadele suundujat oma teekonda külmal Eestimaal.

Olin vaiksem. Istusin ja mõtlesin. Ritsikas on inimene, kes oma olekuga on omaks saanud ning piinlikku vaikust lõpuks meie mõlema mõtisklemisest ei kujunenud.

Eestimaa on ilus. Avastasin, et minu eelistused värvides olid saatajateks nendel kolmel päeval - roheline, beez, must ja valge. Loodus oli nõnda seadnud.

Midagi pesusahtlisse - olen nüüd panteloonede uhke omanik. Kuigi ema reaktsioon oli naerukrampe tekitav .. küsimusele, 'Kas tead mida mina Jõgeva turu pealt endale ostsin?' arvas viimane, et eks mingid kingapaeli meenutavad olevused kotist välja võtan .. aga, naerda said kõik kui tütar mitte Victoria Secretsi uutemate leiutistega välja ei tulnud. Ema röögatas. Tütar naeris. Koer hakkas ülemeelikust meeleolust hüppama. Tundus, et kõik olid rahul.

Isadepäeva hommikul helistasin oma kõige tublimale ning soovisin suusõnaliselt õnne. Õhtuks koju jõudes saime juba kallistada ning toidumoona vahetada.

Pühapäeva öösel istusin üksi lustikasti ees ning Beefeater toonikuga tagasid hommikuks keele suulaes. Ök, kolm lahjat kokteili. Kui on olemas ütlus, 'mida roosam kleit, seda ..' siis enda vabandamiseks - minust ei ole alkoholi joojat. Ja roosat kleiti kaa ei kanna.

R

Jalutasime täna R'iga vanalinnas. Avastasime uut ja vana.

Õhtu lõppeb Maian Kärmase 2003 aasta plaadiga 'Tuigutuled'. Eriliseks lemmikuks on 'Veidi veel', mille avastasin üsna hiljuti kui '2 takti ette' saates esitas üks veerand-pool-semi-sajandik finalist selle suurepärase laulu, veel suurepärasemas ning isikupärases esitluses.

Magnifico!

Homme .. siis .. Jõgeva-Viljandi-Tartu-Tallinn.

Serj

Update'isin oma CV ja kaaskirja. Suundusin eesti tööjõuturule. Hold your head up high, right?

Kiusatustele oskan vastu anda kahe jala ning käega. Olen tublisti kasvanud, sirgunud võitlejaks, hhh.

Ma olen viisakas samuti. Naeratasin ning vajutasin 'send' lahtrikest .. kiri läks teele A'le. Oli vaja õnnesoovid edastada :)

Ma murran endale antud lubadust kohe kohe. Lubasin vaikimisi endale, et ei hakka siin blogis oma endist elu meenutama, kuid KUIDAS MA TAHAKSIN SEAL TÄNAVATEL VEEL JA VEEL JALUTADA!

Kaks möödunud nädalat olen veetnud zombi uimas. Flashback'id on meenutamist väärt. C kolis NYC'sse .. ning tema kaudu saan ennast kursis hoida oma meelispaigaga. Haiglaseks muutev tegevus - tahta olla seal, kuid elada füüsiliselt siin.

"Sa oled väike hulluke" lausus ükskord Birgit kui jalutasime taas kord oma ebamaises muinasjutus ning avastasime avastamatut.

Tunnen, et olen piirideta piirides. On see võimalik?