Pittu!

Asutus 15! Õnnesoovid oleksid liigsed.

Olümpia Hotelli poole tormavad vanemad naisterahvad ei vaadanud teed vales kohas ületades isegi mitte autode poole. Naersime M'iga, et aasta aega tööd rügades jooksevad kolleegid nüüd peo poole .. "Piduuuu" "Piduuuu".

Koostatud konverents oli aga läbikukkumine. Esinejad sülgasid esimesed 2 tundi kuulajatele kuiva statistikat. Pärast pausi liikus asi aga pidevas hämmingus olles.

"Puuetega inimeste sotsiaalne kindlus" teemal haris meid eeskõneleja oma puudega lapsest, melanhoolse ning vastikust tekitava jutu taustaks välkusid 5 pilti üksteise järgi 3 sekundiliste vahedega ühest sügavat puuet omavast 23 aastasest inimesest. Eeskõneleja järelpõlvest. Vastikustunne ei tekkinud mitte puuetega inimeste vastu, vaid info mis konverentsil teema käsitleja poolt edastati oli võikalt ning mitte üldse teemasse puutuvalt üles seatud. Nimetatud kõneleja on autoriks ka Eesti Riikliku Televisiooni poolt näidatava ühe sotsiaalse taustaga saate koostaja.

Kui kõneleja sai jutuga ühele poole ning terve saal juba hämmingust hullumas oli .. siis pandi peale videoklipp ühest puudega inimesest kes lapse oli saanud. Video lõppedes hüüdis loo autor õhku veel 7 naiivset ning melanhooliast nõretavat küsimust.. mis olid kirsiks koogi peal antud esineja ettekandes.

Ajalimiiti kahekordselt ületanud esineja oli endaga suhteliselt rahul ning kõndis tagasi oma elutoimetuste juurde.

Järgnev esineja ei suutnud tõlkida enda slaide inglise keelest eesti keelde. Rehabilitatsioonist (millest antud isik pidi koostama 15 minutilise ettekande) ei teadnud kõneleja aga mitte just kõige rohkem. Haledalt põrus antud inimene ka ajalimiidiga. Konverentsi läbi viija pidi antud ettekande katkestama peale 30 minutilist mõttetust. Ja muidugi ..

.. kuulajaks olid staažikad ametnikud. Ranged ning kitsarinnalised. Mugavad kontorirotid. esinema tuli Anneli Keegi (*nimi muudetud täielikult). Kui kõnepulti astus aga meesterahvas, oli saalis kuulda sosinat ning taas kord - hämmingut. Jah, nii ta oligi. Esinema pidi naisterahvas, kuid nägime meesterahvas. Olen tolerantne, mind ei sega ei neegrid, ei omasooiharad, ei transvestiidid. Elan ning lasen ka teistel elada. Siiski vanem põlvkond nii ei arvanud. Kuigi keegi boikoteerimise märgiks saalist ei lahkunud, itsitati eri nurkadest. Vähemalt hea seegi .. naer on terviseks.

Kui juhmid ja saamatud me vahel olla võime. Kaasa arvatud mina ise.