No biggie said little piggy

Tirtsikalt leidsin ja:

Ma/mul:
1. Tahan: Puhata ja mängida
2. On: Sünnimärk keset otsmikku
3. Vihkan: Olenevalt sõnakasutusest mulle kas meeldivad asjad või ei meeldi .. vihkamine on liiga tugeva mõjuga sõna, et seda siia-sinna loopida
4. Igatsen: Seda... ja teist. Kolmanda juba sain
5. Kahetsen: Et maailma näljahädale pole veel lahendust leitud
6. Armastan: Südamega
8. Ei ole: jah, nõus
9. Tantsin: Tihti omaette
10. Laulan: Mõtetes
11. Nutan: Siis kui vaja
12. Kaotan: Oma telefoni hommikuti ..
13. Tekitan segadust: Putuka riigis
14. Peaks õppima: Itaalia keelt .. peaks

Kõige lemmikumad:
1. Päev: Puhkusepäev
2. Number: Lucky number 7
3. Värv: Maa lähedased. Must, beež, hall, kreemjas, helehele kollane, punane, helehele sinine, valge, roheline kõigis varjundites
4. Lill: Lõhnav
5. Kuu: Nalja ja naeru kuu
6. Laul: Hetkel Maian Kärmase "Veidi veel". Homme miski muu.
7. Söök: Läbiküpsetatud või läbiküpsetamata.
8. Jook: Hommikuti ohtralt vett, lõunal kohvi, õhtuti ohtralt vett. Talvel ei saa ilma soojendava teetassita .. koos teega.
9. Riideese: I'm a sucker for high-heels

Kas ma kunagi:
1. Sööksin ära putuka? Ei kordaks
2. Hüppaksin benjit? Jah, kuigi mõte sellest teeb põlved nõrgaks
3. Liugleksin? Väldiksin
4. Elaksin maal? Jah. Peaasi, et ise rahul olen
5. Hüppaksin langevarjuga? Jah .. ja mõte sellest ei ole hirmutav
6. Kõnniksin sütel? Ei näe vajadust
7. Tapaksin kellegi? Täna õhtul sääski ..
8. Läheksin sööma kellegi võhivõõraga? Tehtud
9. Laulaksin karaoket? Hahaha .. yeah, sure
10. Hakkaksin taimetoitlaseks? Prooviksin
11. Näitaksin punast tuld? Ei tegele hallutsinatsioonidega
12. Oleksin ellujääja? Seda näitab aeg
13. Paneksin kellegi nutma? Tahtmatult
14. Lööksid last? Ja saavutaks sellega mida?
15. Läheksid kohtingule endast 10 aastat vanema mehega? Ei sea piire endale ja teistele

Elulised faktid:
1. Kodulinn: Tallinn (and Philly stays with me always)
2. Haridustase: Eesmärgid saavutamisel (loe: until the day I die)
3. Juuste värv: Juuksur arvas, et punast pigmenti on palju .. mina nii ei arva.
4. Silmade värv: Rohekas .. pruunid
5. Kinganumber: Suurem kui tahaksin
6. Nahavärv: Ei oma tähtsust
7. Keskmine nimi: Peti, mitteametlikult
8. Tuju: Bi-polaarne
9. Vasaku-/ paremakäeline: Nii kuidas mugavam
10. Välismaal elanud? Oh say can you see ..

Veel:
1. Inimene, kes on hetkel mu mõtetes: Arge
2. Kus ma viimati käisin: Õues koeraga mängimas (fetch, good boy)
3. Kelle telefonikõne viimati maha magasin: Ritsika
4. Viimati helistasin: Ritsikule .. vastas tema telefon
5. Kas ma naeran tihti? Kes nägi?
6. Kas keegi mõtleb mulle praegu? Hmm, nüüd tegin seda ju mina ise..
7. Kas ma olen sentimentaalne? Ei saa selliseid asju .. üks ühele võtta
8. Kas ma olen kohanud kedagi kuulsat? Tühikargajaid on terve ilm ju täis
9. Kas ma olen sõbralik? Eeem .. vist. Kuigi eriti kiiresti ei sõbrune .. mis omakorda ei tähenda, et ma ei oleks sõbralik. Go figure ..
10. Eelarvamused: Minu suurimad vaenlased
11. Kelle voodis magasin eelmisel ööl? I wish I may I wish I might - kodus olin
12. Viimane film, mida vaatasin kaks korda: Office space
13. Mida ma tegin eile südaööl? Viinamarjad ja kodukootud film
14. Viimati küpsetasin: Baquette'i võtsin ahjust välja. See loeb?
15. Vastassool pikad või lühikesed juuksed? Kiilasus
16. Kas kannan käevõrusid? Kulisevad liialt palju .. ja segavad hoogsalt kätega vehkimast
17. Ostan: Seda, mida vajalikuks pean
18. Hetkel kuulan: Ei kuula .. kirjutan

Viimased:
1. Äratuntava häälega laulja: Mägi
2. Suitsetan: Mineviku vormis paluks
3. Olen rahul praeguse eluga? Nope, semi-perfektsionist olen
4. Kas ma teesklesin haiget, et koolist puududa? Ilmselgelt
5. Esimene asi, mida vastassoo juures märkan: Silmad
6. Kas mulle meeldivad raamatud? Meeldivad
7. Järgmine kontsert, kuhu minna plaanin: Saab olema raju!
8. Kas ma tahan abielluda? Ilma vastuväideteta.

Friday, or was it?

Koolituse grande finale muutus raseda esimeste kuude enesetunnet meenutavaks päevaks. Mis siis ikka. Istusin ja surusin küüned lauda ja tooli ning mõtlesin happy thoughts'e. Kuni lõpuks tunnistus taskus ning siseruumist väljudes telefoni teel R'ile kilgata sai: "Tehtud".

Teistkorde kõne R'ile ning õhtuste plaanide tühistamine. Siis kolmas kõne R'ile ning plaanid taas päevakorda lülitatud.

Vajan 1 h endaette olemist. Teadmist, et pärast tööpäeva lõppu (või koolitust, või kooli või raamatukogu .. get the point?) ei pea ma ennast siduma uute kohustustega.

Reedel suundusime Baribal piljardisse .. kus nalja ja naeru sai taas kord rublade eest. Ja oh be still my heart, sööma suundudes avastasin, et ka siiski Eestimaal on mehepoegi, kes suudavad minu mõtted teistpidi jalutama ajada.

Õhtu lõppes viinamarjade degusteerimise ning halenaljakat klišee-komöödiat arvustades.

Can we postpone .. it?

I really don't have the time right now ..

Ninal ilutsevad kaks täppi. Kui iga teine naine õnnelik oleks oma "sala austajate" pärast .. peidan mina oma austajaid puuderkreemi ja muude kosmeetiliste kreemidega.

Koolitus oli täna puhtalt õigusalane. Täitsa .. arusaadav ja huvitav.

Lõunatasin üksi. Et ma päris üksi-üksi ei oleks, valisin R'i numbri, et endale "head isu" soovida. Tema soovis ka.

Ja silmapiiril terendab miskit .. tööplaani muutuse laadset :)

Hihihii ja hahahahaa. Lähen joon õhtuse kohvi ja siis raamatut lugema. Pole seda vabatahtlikult viimasel ajal eriti teha suutnudki.

1 kuu veel.

The land of Volvos

Ehk reis Stockholmi.

Reisida on alati põnev. Olgu see lühike trip kohalikku supermarketisse või üle seitsme maa ja mere taha. Ikka ja alati Põnev.

Laev, oo romantika, romantika. Romantikast oli aga asi kaugel. Maandusime 5. tekil. Silmad suured ja ees olevast õuduste ööst närvid krussis jooksis peast läbi M'i soovitus, küsida kindlasti 8. või 9. tekile koht.

Kui pardakaardid klienditeenindaja poolt jagatud ning samm laeva poole seatud .. ei tulnud ju M'i soovitus meeldegi. Laevas oli muidugi ahhetus-ohhetus suur.. miks keegi ei küsinud.

Kokkuvõttes maandusime siiski 9. tekil ning edasi kujunes reis üpris meeldivaks.

Mulle meeldib Rootsi liikluskultuur. Mulle meeldivad sealsed inimesed. Aga väldin edaspidi laevareise, kus pardal üle 10 inimese. Lõbujanulised rootslased, soomlased ja eestlased on vastukarva. Ujuv bordell.

Minu liigne kriitika.

Aga .. sild. Serenety.

Linnas ringi kõndides väsisid minu kaks kaaslast sootuks ära .. ning siis olin sunnitud energiaülejäägid järgmisse nädalavahetusse kirjutama.

Eurovisioon - ma teadsin seda! Eelvoore jälgides oli asi selge, et seekord on poliitika mõjuvõim ka kõige dum-dumimale inimesele selge.

Oh, had to add - fake smile is as fake as fake boobs! (hhh)

Eesti väikelinnas ..

Don't you just hate those happy couples sometime? Noooooo.

Täna käisin koolitusel. ATAK'i omal. Sain targemaks ja kinnitasin juba teadaolevaid fakte. Kaks koolituspäeva veel tulemas, kuid esimesed 8h möödusid mõttetööd tehes, mitte lakke vahtides ja pastakaid närides.

Nii. Kõrini. Ma pean kuidagi oma telefoni monteerima mood-monitori. Et kui sul juhtub sitt tuju olema, palun ära võta telefoni vastu ega vali ka minu numbrit.

Don't you just hate those frigid ... things? Yeeeeeees.

Karma

Täna oli lõputööde esitamise tähtaeg.

"Oi, sa lähed täna kohe läpakaga kooli .." usutles kolleeg. "Jah, nii igaks juhuks, et kui midagi peaks veel viltu minema, saaks kohe parandada", olin üpris kindel, et kõik on suurepärases korras ning viskasin veel naljagi .

Meest sõnast härga sarvist, kuidas sellesse lausesse naised küll mahuvad, seda ma ei tea. Aga sinna ma mahtusin.

"Teie tööd ei lasta kaitsmisele" oli õppeosakonna juhataja resoluutne. Minu pilk oli tühi. "2 lehte on puudu, kas te siis ei lugenud .." "Misasja?!"

Mõtted hakkasid tööle abi suunas. Aega on veel 1.5 tundi, läpakas oli kaasas .. "Kus siin köita saab?" Ahah .. ja hakkaski pihta.

Raamatukogu tädike ei lubanud printida. Ütles, et paroole on vaja. "Mis paroole? Lõpetan eksternina, pole päevagi koolis käinud ... üliõpilasnimekirjas olen." "Ei siis ei saa, parooole, paroooooole on vaja". No selge, istusin maha ja hakkasin aga vorpima. Pea tühi, mina vorbin. Mida sa vorbid, kui midagi vorpida pole. Ühesõnaga, suutsin oma töö kokkuvõtte nulliks ajada. Lisasin lauseid, mida lisama poleks pidanud. Eesmärgiga lihtsalt kaitsmisele saada .. et siis seal asja siluda.

Tormasin tagasi õppekabinetti, et juhataja arvutist välja printida. Mida ei ole, on wifi. Tormasin it talitusse.. koolis pole ammu käinud ning õppealajuhataja ei suutnud aru saada, minu küsimusest, kus see it talitus veel asub?!

Jooksin sinna läpakaga. Kop-kop, ilus poiss, miks mu arvuti wifit ei taba?! Poiss teeb arvuti lahti, on ju! Üleval ei olnud. Tuli välja, et seal pidi olema siis levi auk.

Hippadi, hoppadi üles tagasi. Välja prinditud ja köitmiseks valmis .. või vähemalt nii ma arvasin. Poolel teel trükikotta viskasin pilgu peale sisukorrale .. numbrid olid müstiliselt muutunud kahekohalistest kolmekohalisteks. St 40 ja rohkem olid kujul 440, 441, 442, jne.

Trükikojas (10 minutit enne sulgemist) palusin valgendajat, et üleliigsed asjad valgendada ning koopia teha vajalikust paberist. Voila, mis ei töötanud oli valgendaja. Klienditeenindaja oli hämmingus .. alles oli uus lahti tehtud. "Mis sest, müüge mulle siis üks valgendaja, palun"

Lõpuks köidetud, hakkas toimuma midagi, mida avalikult ei räägita.

Asi korras, algas sõit kooli poole. Kippadi, koppadi kohal. Tiitellehe pöörde oli õppealajuhata suutnud välja printida kujul: Autor (nimi) ja Juhendaja (nimi) Kus oleks pidanud sulgude asemel olema inimeste nimed. Istusin ja kopsisin käega vastu pead .. kui ei pea seda tööd esitama, siis ikka ei pea. Eirasin raske südamega tekkinud vigu (deklaratsioon, köitmisel vahele lisatud üleliigsed 2 valget lehte tiitellehe järel, nullitud sisu kokkuvõtet, jms) ning esitasin selle töö ära.

Mul on kõrini karmast.

Möödus emadepäev!

Aaaaaaaa ... minu titad helistasid mulle emadepäeval!!! :)

Tirts on juba Bob the Builder bookidest kolmanda juures .. ja Tita jookseb ja oskab nimetada erinevaid palle: korvapll, võrkpall, pesapall, tennise pall etc.

Ja seda kõike ta telefonis ka tegi :D

Uus tüdruk on neile saksa keeles värvid selgeks õpetanud. Siis koos lugesime neid ette .. oskan ju samuti saksa keelt.

Meenutasime, kuidas me koolist iga päev erinevaid teid pidi koju üritasime tulla ning kuidas Tirts liiklemist õppis .. haha, kõik tänava nimed olid tal lõpuks selged ja siis teadis ta juba ette ütelda, et nüüd pööra vaskaule .. sellele ja sellele tänavale. Kui tore.

Ja siis kui Tirts ütles telefonis, et ta igatseb mind ja ootab, et ma varsti neile külla läheks .. läks silm märjaks. Nii kalliks said need kaks. Ohjah. Ütle veel, et ma pole emaks loodud.

Hommik algas heade uudistega, õhtu lõppeb teistmoodi. Baaaastard.

Igal ühel omad teed käia ning omad väärtushinnangud välja kujunenud. Ütlen ausalt, mehel, keda õde eelistab on teistsugused väärtushinnangud.

Emaga oleme lähedastemaks saanud. Aeg muudab rahulikumaks.. kui enam pole vaja Gucci kotte taga ajada.

Fight for justice e Õigusinstituut. Go, M, go!

Ever so happy

Sain valmis! Istusin kolmel järjestikusel ööl üleval .. viimase kahe päeva jooksul kokku olin maganud kuni 45 minutit. Kaks viimast ööd möödus kuni 2 tunnise uinakuga ja 4 ja poole tunnise uinakuga.

Aga hakkama sain. Lõputööga.

Kergem oli olla reedel. Korraks.

Nägin vaeva nii enda kui ka selletööga ..istusin, mõtlesin, loopisin lehti, ahastasin, naeratasin, kirjutasin, kohvi, kohvi, kohvi, nutsin, laulsin, tantsisin ja lõpuks panin punkti.

Ja olen äärmiselt tänulik Ritsikule, kes retsenseerimiskohustuse enda peale võttis. Ever so thankful.

Kolmandat korda ma enam ei taha. Mitte selles koolis ja sellel erialal. Aga töid kavatsen ka edaspidi kirjutada .. ehk siis on mõistus pähe tulnud ja enam viimasele minutile ei jäta. Kuigi ma töötan pinge all paremini, millegipärast on selliselt, et kõige paremad mõtted tulevad siis, kui tähtaeg kohe kohe kätte jõudmas. Selliselt käitudes väsitan ma ennast kõige rohkem, kuid ma millegipärast tean, et saan siis hakkama paremini, kui et teeksin töö valmis enneaegselt. Strange.

Täna hommikul lamasin voodis ja analüüsisin alt kostuvaid hääli. Keegi aevastas ja tatsus. Isa hääl see ei olnud. Ema hääl oleks võinud olla, kuid sammud olid liiga pikad .. sebisin ennast riidesse ja alla kaema. Õõõõõdeeeee. Hea meel muutus koheselt aga kaastundeks. Õde kolis koju tagasi.

Ja nii ongi hea.

An unpleasant suprise in store for you

Orkut oskab ennustada ..

keda ei edutatud?

Your luck has completely changed today

Neljapäv oli edukas. Ülimalt edukas. Reede hommik algas aga tiba teistsuguse õnnepagasiga.

Ööbisin õde juures, et hommikul kohe raamatukokku joosta ning lõpuks ometi see lõputöö lõpusirgele venitada.

Suundusime hommikul nr 68 bussiga Estonia poole, kui ühtäkki astus bussi peale sümpaatses eas meesterahvas, kes uhkusega oli oma kopitanud halli ülikonna punamedaleid täis toppinud. Nähtust häirituna alustasime õdega arutlust teemal - miks te Eestis elate, kui Teile siin ei meeldi.

Vanad ...

Astusime õe koolist läbi, et talle akadeemiline puhkus vormistada (väike beebi tulemas) ning siis suundusime minu kooli poole, et juhendaja lepingud ära anda.

Nr 16 bussist maha minnes tõusin püsti ja astusin sammu tahapoole, et õde saaks aknaalusest istmekohast väljuda. Nii kui püsti tõusin, hakkas üks mammi minu selja taga minust mööda trügima. Nügis ja ähkis kuni ma (ja oi kuidas ma kahtesen, et ma ennast viisakamalt väljendada ei osanud tol hetkel) talle kurja häälega nähvasin: "No oodake nüüd, kas te siis ei näe, et ta tuleb" (kes tuleb? mis tuleb? kust tuleb?).

Millegipärast on vanemate inimestega lood selliselt, et kui bussi nähakse joostakse ja lükatakse tee peale ettejääjad kasvõi pikali ning bussi jõudes hakatakse hädaldama, et tervis paha ja peab istuma. Ja kui siis oma peatusesse lähenema hakatakse, hakkab maha tormamine .. muigama panev näide, kuidas mammike kepi najale toetudes bussi tudises, sõna otseses mõttes tudises. Nii kui silmad vilksalt bussis vaba koha fikseerisid jäi tudisemine järgi ning algas tormijooks istmekoha poole - kuigi tee paradiisi poole oli vaba. Ma ütlen, seenioritele omad bussid. Ehtsad näitlejad, simulandid ja muidusööjad.

Nii, koolis olles tuli meelde, et juhendaja lubas saata eelmine õhtu sõnumiga oma arveldusarve numbri, mille lisaksin lepingule. Juhendajaga ühendust võttes selgus, et arveldusarve numbri saaksin alles paari tunni pärast. Tõdesin, et kooli minek oli tühikäik. Õde tõdes, et on siiski autot liikumiseks vaja, kuna kogu see jala sinna ja siia ja siis veelkord sinna minek oli suhteliselt väsitav tegevus .. eriti kui kaasas pidi tassima läpakaid. Oh well, mis siis ikka. Õppeosakonnast astusin läbi ja konstateerisin fakti, et lepingud saan tuua esmaspäeval, kuna varem lihtsalt ei jõua .. neile sobis.

Väike lõunapaus Peetri pizzas (kuna kell oli juba 12 pm saanud). Minu vabandused pp fännidele, aga pizza põhi oli justkui paberist ning juust jäigi venima. Astusin veel Selverist läbi, et endale kõhutäidet osta ja võtsime taas suuna rävala pst poole, et raamatukogus veel teadmisi koguda.

Oli see Marja või Välja peatus, kui bussi peale astusid kaks ilmselgete joobenähtudega pässi .. kes seda enam mäletab. Aga bussi nad astusid ja oma Dsjunnari Kinni mulle peale valasid. Just perfect. Kui pea ei kannata, ei tasu juua, sisisesin umbkeelsetele kodanikele.

Rävala pst raamatukokku jõudes olin väsinud, pea valutas ja käed-jalad ei tahtnud enam liikuda. Aga raamatukokku me läksime. Kuna minu laenutamise kaart oli juba täis saanud, siis võttis õde oma nimele kolm raamatut ning tegi ettepaneku tema juurde kohvi jooma minna, et siis rahulikult ning mugavamas keskkonnas õpinguid jätkata. Mulle sobis. Sellel päeval lihtsalt ei oleks ma pidanudki toast välja astuma.

Õhtul noortega koju tagasi jõudes läks peavalu üle ning palavik tundus taanduvat. Lubasin Bantega veel rallile minna. Kuigi päevapeale suutsin B'le helistada ning vist isegi kaks korda hädaldada, et ma ikka ei tule .. mispeale mind siiski ümber veendi.

Ja ausalt, sellel õhtul poleks minust enam õppimiseks asja saanud. Seega veetsin üsna põneva ning tolmurohke õhtupooliku kolmandat kiirusekatset jälgides.

Öösel koju saabudes pesin ennast tolmust puhtaks ja suundusin pilvpehme voodi poole.

Küll oli alles .. strange day.

Politoloogia

Juhuuu, looking good, honey!

Kell 10 olin linnas ja ready to rock. Rokkimiseks ei läinud, üheks suuremaks raamatute lugemiseks aga küll.

Pingviinike, pingviinike.

Ja homme kordusele :)

Õujeee

Ahjaa

Tööl olen superwoman.

So what?

Ühel ilusal külmal kevadisel hommikul patseerisin Lembitu tänaval. Olin teel tööle. Minu ees kõndis üks noormees, kellele meeldis oma muusikat telefonist ka teistele mängida. Kahjuks polnud läheduses "teisi" .. olin mina. Muusikamaitse oli poisil ... - Avril Lavigne. Niisis kõndisime, tema telefon pihus ja muusika üürgamas, mina tema taga omaette muigamas, et on alles vahva poiss.

Sain täna vihma. St varbad said vihma .. ise jäin suhteliselt kuivaks. Kapuuts, life saver, my man.

Ennast analüüsida (tihti) on üsna naljakas. Eriti kui juhtub olema tuju - kõik on võimalik, kõik on võimalik, kõik on võimalik.

Haha, jah, minul oli täna tuju - mitte miski ei ole võimatu.

Vähem põdemist, närveerimist ja tobedat kitsarinnalisust. Chill. Ilmataadile see meeldiks.

Hello, goodbye

30.04.2008. Täitsa .. ootustepäraselt tavaline.

Kuidas veenda sõpru, et mul on eksami sessioon? Millegipärast on unustatud, et ma PEAN õppimisele pühenduma ning kõrvalised asjad kõrvalisteks asjadeks jätma.

Oh, almost forgot, to check if there's tickets left to Demis's show.

Käisin täna raamatukogus. Otsisin raamatu, istusin. Lugesin, mängisin juustega ning tabasin end mõttelt - kas ma tõesti soovin hetkel siin olla? Ja siit ka mu järgnevad mõttelennud tänasel päeval - miks me teeme midagi, mida me teha ei soovi .. meil on ainult 50 aastat keskmiselt elamiseks .. oh why why why.

Positivism on viimasel ajal põõsas peidus.

Selle nädala mõte: monkey see, monkey do.