Karma

Täna oli lõputööde esitamise tähtaeg.

"Oi, sa lähed täna kohe läpakaga kooli .." usutles kolleeg. "Jah, nii igaks juhuks, et kui midagi peaks veel viltu minema, saaks kohe parandada", olin üpris kindel, et kõik on suurepärases korras ning viskasin veel naljagi .

Meest sõnast härga sarvist, kuidas sellesse lausesse naised küll mahuvad, seda ma ei tea. Aga sinna ma mahtusin.

"Teie tööd ei lasta kaitsmisele" oli õppeosakonna juhataja resoluutne. Minu pilk oli tühi. "2 lehte on puudu, kas te siis ei lugenud .." "Misasja?!"

Mõtted hakkasid tööle abi suunas. Aega on veel 1.5 tundi, läpakas oli kaasas .. "Kus siin köita saab?" Ahah .. ja hakkaski pihta.

Raamatukogu tädike ei lubanud printida. Ütles, et paroole on vaja. "Mis paroole? Lõpetan eksternina, pole päevagi koolis käinud ... üliõpilasnimekirjas olen." "Ei siis ei saa, parooole, paroooooole on vaja". No selge, istusin maha ja hakkasin aga vorpima. Pea tühi, mina vorbin. Mida sa vorbid, kui midagi vorpida pole. Ühesõnaga, suutsin oma töö kokkuvõtte nulliks ajada. Lisasin lauseid, mida lisama poleks pidanud. Eesmärgiga lihtsalt kaitsmisele saada .. et siis seal asja siluda.

Tormasin tagasi õppekabinetti, et juhataja arvutist välja printida. Mida ei ole, on wifi. Tormasin it talitusse.. koolis pole ammu käinud ning õppealajuhataja ei suutnud aru saada, minu küsimusest, kus see it talitus veel asub?!

Jooksin sinna läpakaga. Kop-kop, ilus poiss, miks mu arvuti wifit ei taba?! Poiss teeb arvuti lahti, on ju! Üleval ei olnud. Tuli välja, et seal pidi olema siis levi auk.

Hippadi, hoppadi üles tagasi. Välja prinditud ja köitmiseks valmis .. või vähemalt nii ma arvasin. Poolel teel trükikotta viskasin pilgu peale sisukorrale .. numbrid olid müstiliselt muutunud kahekohalistest kolmekohalisteks. St 40 ja rohkem olid kujul 440, 441, 442, jne.

Trükikojas (10 minutit enne sulgemist) palusin valgendajat, et üleliigsed asjad valgendada ning koopia teha vajalikust paberist. Voila, mis ei töötanud oli valgendaja. Klienditeenindaja oli hämmingus .. alles oli uus lahti tehtud. "Mis sest, müüge mulle siis üks valgendaja, palun"

Lõpuks köidetud, hakkas toimuma midagi, mida avalikult ei räägita.

Asi korras, algas sõit kooli poole. Kippadi, koppadi kohal. Tiitellehe pöörde oli õppealajuhata suutnud välja printida kujul: Autor (nimi) ja Juhendaja (nimi) Kus oleks pidanud sulgude asemel olema inimeste nimed. Istusin ja kopsisin käega vastu pead .. kui ei pea seda tööd esitama, siis ikka ei pea. Eirasin raske südamega tekkinud vigu (deklaratsioon, köitmisel vahele lisatud üleliigsed 2 valget lehte tiitellehe järel, nullitud sisu kokkuvõtet, jms) ning esitasin selle töö ära.

Mul on kõrini karmast.