Ühel ilusal külmal kevadisel hommikul patseerisin Lembitu tänaval. Olin teel tööle. Minu ees kõndis üks noormees, kellele meeldis oma muusikat telefonist ka teistele mängida. Kahjuks polnud läheduses "teisi" .. olin mina. Muusikamaitse oli poisil ... - Avril Lavigne. Niisis kõndisime, tema telefon pihus ja muusika üürgamas, mina tema taga omaette muigamas, et on alles vahva poiss.
Sain täna vihma. St varbad said vihma .. ise jäin suhteliselt kuivaks. Kapuuts, life saver, my man.
Ennast analüüsida (tihti) on üsna naljakas. Eriti kui juhtub olema tuju - kõik on võimalik, kõik on võimalik, kõik on võimalik.
Haha, jah, minul oli täna tuju - mitte miski ei ole võimatu.
Vähem põdemist, närveerimist ja tobedat kitsarinnalisust. Chill. Ilmataadile see meeldiks.
2 comments:
Sa võtad asju kuidagi äärmise rahuga .. kuigi tegelikult hullumise äärel olema peaksid :P
Mitte miski ei juhtu põhjuseta :)
Post a Comment