Yes sir, I can boogie

Nui viieks .. ei mäleta.

Detaile ei mäleta. Mis juhtus meie Veneetsia reisil?


Niisiis, jätkan ülestähendust kusagilt neljanda või viienda päeva õhtupoolikult. Märksõnaks hotell.


Pika otsimise peale (loe idast lõunasse ja kirdest edelasse) leidsime ta lõpuks. Meie hotellike. Gardena. Mis enim meeldis vastuvõtus oli teenindav personal. Tõeline härrasmees (meenutame nüüd hetki, kui Itaalias õlised, karvaste rindadega mehed ennast Heroseks pidasid ning huuli meie suunas kortsutasid, öäk). Tuba pakuti välja .. 140 EUR'i eest. Hüppasime rõõmust, saime siiski hinnast 50% alla.. põhjuseks viimasel minutil avaldatud soov ning üürike öötunnike, mis veeta tuli.

Niisiis, hotell olemas, sammusime taas Veneetsia päikese all .. unistades Toscana päikesest.


Viimane öö kämpingus veeta oli omamoodi sisse harjutatud .. refleks, sa lihtsalt oled ja teed ja näed, automaatselt, mõtlemata. Või siis .. impulside ajel pigem.


Check outisime ennast esimestena kell 07.00 am. Eelmisel õhtul kohatud eestlaste konvoi oli oma bussiga juba kadunud teadmata suunas. Bon voyage, little devils.

Kuna orienteerumiseks TomTom'i käe pärast ei olnud ja tuli hakkama saada kaartide ja olematute teeviitadega, siis lidusime hotelli poole. Mida varem seda parem loogika. Ja pealegi lubasime, et jõuame enne 10 hommikul. Milleks see neile vajalik oli, who knows. Meile sobis.

Hommikune Veneetsia on rahulikum ja jahedam. Sul on ruumi pildistamiseks, kõndimiseks ja hingamiseks.

Nii saingi parimad pildid Veneetsiast hommikupäikese tulekuga.

Jaaa .. ma jällegi jään toppama. Lihtsalt ei suuda kirjutada .. peab tõsiselt kaaluma videopäeviku ideed.